Motivatsioon vs distsipliin – üks paneb alustama, aga teine viib sihile

Igaüks, kes on kunagi alustanud treeningute või uue tervisliku harjumusega, on tundnud seda esimest „särtsu“ – motivatsiooni. See on tunne, mis paneb meid uue aasta lubadusi andma, kevadel jooksutossud jalga tõmbama või uue trennipaketi ostma. Ent juba mõne nädala pärast märkame, et see sära kipub tuhmuma. Just siin tuleb mängu distsipliin – vaikne, järjekindel jõud, mis viib meid lõpuks tulemusteni.

Mis on motivatsioon?

Motivatsioon on kui süüteaine: ta sütitab meie soovi midagi teha. Seda võivad käivitada erinevad asjad – ilus suvine kleit, sõbra eeskuju, terviseprobleem või lihtsalt soov paremini välja näha. Motivatsioon on aga oma loomult kõikuv: ühel päeval tunneme end ülivõimsana, järgmisel ei taha diivanilt tõusta.

Motivatsioon = tunne, mis paneb alustama.

Mis on distsipliin?

Distsipliin on hoopis teistsugune nähtus. See on võime teha vajalikku ka siis, kui me ei tunne end motiveerituna. Distsipliin tekib läbi harjumuste: kui trenn on meie kalendris sama loomulik nagu tööpäev või hommikune kohv, ei pea me igal korral mõtlema, kas meil „on tuju“ trenni minna.

Distsipliin = järjepidevus, mis viib tulemusteni.

Kuidas distsipliini arendada?

1. Alusta väikeselt. Kui 60 minutit trenni tundub liiast, tee 10.
2. Pane treening kalendrisse. Kui see on kirjas nagu töökohtumine, on seda raskem vahele jätta.
3. Valmista ette. Pane spordiriided ja jalanõud valmis juba eelmisel õhtul.
4. Tähista edusamme. Märka ja tunnusta ennast, kui oled suutnud nädal aega kava jälgida.
5. Leia rutiin, mis sobib sulle. Distsipliin on lihtsam, kui tegevus pakub ka veidi rõõmu.

Kokkuvõte

Motivatsioon on suurepärane stardipauk, aga pikas plaanis ei kanna ta üksi. Püsivad tulemused tulevad distsipliinist – harjumusest teha trenni ka siis, kui ei taha, ja järjekindlusest, mis ehitab nii tugevamat keha kui ka vaimu.